Vahekokkuvõte

Nii.... Kaua aeg on nüüd sellest möödas, kui viimati blogi täitsin. Kiire elutempo ja palju kohustuslikku kirjandust. Annan siis lühiülevaate, mida kohustuslikust kirjandusest olen vahepeal lugenud.

"Põrgupõhja uus Vanapagan"

A. H. Tammsaare

Põrgupõhja tallu saabub uus omanik, Jürka, kes väidab, et on tulnud otse põrgust maa peale elama. Ta hakkab läbi käima Kaval-Antsuga, kes tõmbab tal pidevalt naha üle kõrvade. Jürka naine läheb tagasi põrgusse, kui saab teada, et Vanapagan saab teise naisega lapse. Jürka hakkabki uue naisega koos elama ja saab ka palju lapsi. Palju lapsed saavad aga hukka. Teose lõpus taipab Vanapagan, et Kaval-Ants ei ole ta sõber ja pistab ta maja põlema, Jürka põleb sinna ise sisse ja Kaval-Ants saab ajukahjustuse.

Raamat ei olnud minu lemmikute seast, kuid kirjeldas vana talurahvast ja eestlaste elu. Kindlasti on see raamat, mida peaks iga eestlane teadma.

Paar pilti:

Pildid pärit: http://g1.nh.ee/images/pix/900x585/8bae15ad/11film1-65514876.jpg

http://noudmiseni.files.wordpress.com/2013/11/jrjest_161109_120.jpg

"Kalad akvaariumis"

Heljo Mänd

Raamat räägib ühest tüdrukust Ravest, kelle ema sai autoõnnetuses surma ja nüüd peab ta perenaiseks olema isale ja kahele vennale. Rave parim sõber on Henna, kellega ta käib koos trennis ja kellega ta saab kõigest rääkida. Isa uus sõbranna tädi Nääli ei meeldi Ravele, sest Nääli on suursugune proua, aga Rave isegi pisut poisilik lihtlabane tüdruk. Ravel on koolis halvad hinded ja ta on pidevalt väsinud, samuti tunneb ta emast puudust. Ta hakkab ema kirjutisi lugema ja nii tundub nagu ema räägiks temaga. Lõpuks ta mõistab, et ema soov oleks, et Rave saaks tädi Nääliga hästi läbi ja teda oma uue emana aktsepteeriks.

Raamat oli minu jaoks suhteliselt igav, sest mulle meeldib, kui on põnevust ja ulmelisust sees, see aga kirjeldab igapäeva elu.

Pilt: https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_19754770.jpg

"Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud"

Kristiina Ehin

Luuletused olid väga erinevad, mõned olid vabavormis, mõned riimis. Enamus luuletused rääkisid igatsusest ja kurbusest, südamevalust. Raamat oli hästi õhuke. Autor on kasutanud omapäraseid sõnu ja vahel peab mitu korda lugema, et mõttest aru saada.

Pilt:  http://noudmiseni.files.wordpress.com/2013/04/viimane.jpg